Eile nägin juba unes, et olin Tallinnasse elama kolinud, käisin koolis, matemaatika tund oli parasjagu. Pärast kohtasin teel oma korterisse Liinat ja teisi tallinna-tudengitest sõpru. Üliäge:D
Täna nägin hoopiski unes, kuidas ühes koolimajas oli kasvatamatutele lastele eraldi nö.internaat(hullumaja), kust nad välja ei saand ja neid valvati. Kehastusin üheks neid. Vahepeal oli lõbus ka, aga siis see pealepassija vanamutt hakkas pinda käima ja ma otsustasin põgeneda. Võtsin oma seljakoti ja käekoti koos dokumentidega. Kui mind jälitama hakati koolimaja peal, siis viskasin seljakoti maha, et kergem oleks, sealt võtsin aint lõpualbumi kaasa(?) Igatahes, nii naljakas oli kuulata, kuidas õpetajad ja politseid jms rääkisid minuga nagu enesetapjaga, kes hakkab katuselt alla hüppama ja püüdsid rahustada ja mõistust pähe panna. Kuigi mõtetelt olin ma seal unes vähemalt sama mõistlik nagu päriselt:D Seega ma olin ka kavalam,kui kõik eelnevad põgeneda üritajad. Siis järsku hakkasid õpilased, kes mind ja teisi põgenejaid toetasid, uksest sisse voogama ja mulle vastu nii, et ma jäin nende sisse kaitsesse, mulle tehti tunnel, et ma jõuaks ukseni ja mind kätte ei saadaks. See oli nii üllas tunne, et kõik astusid välja ühe inimese eest. Hakkasid nendele pahadele muttidele vastu, kes lapsi kinni hoidsid. Umbes nagu laulupeo või Balti keti tunne:D
No comments:
Post a Comment