Tudeng kirjutab lehes, kui oluline oleks matemaatika eksami kohustuslikuks muutmine. Seda läheb elus nii palju vaja. Kas tõesti? Küsime kasvõi oma vanematelt või tänaval suvalistelt inimestelt. Ma olen 100% kindel, et enamik néist väidaks vastupidist. Ja isegi kui neil läheb kuskil püramiidi või koonuse valemit vaja, siis nad otsiksid selle kuskilt välja, mitte ei hoiaks elu aeg kõiki valemeid täpselt meeles. Nad otsiksid kasvõi kontrolli mõttes selle üles! Matemaatikat õpitakse nagunii kõik need 12 aastat, meelde jääb, palju jääb, milleks siis veel eksam neile, kes seda ei vaja? Ma ei taha ainult matemaatika eksamit materdada, vaid mõtlen haridust laiemalt. Praegusel haridussüsteemil pole väga viga- saad valida endale sobivad eksamid, kuid koolis nõutakse muidu palju. Kust ma võtan selle aja ja energia, et teha nii põhjalik presentatsioon, mis vastaks peaaegu et uurimistöö mõõtmetele, et see rahuldaks õpetajad. Arvasin, et point on keeleoskuse näitamises, mitte ühiskonna uurimuse tegemises.. Nii ei saa nädalavahetuselgi rahu. On ju vaja lahendada läbi matemaatika eksami ülesanded, kirjutada igakuine kirjand, siis bioloogia teemasid konspekteerida või koguni kontrolltööks õppida või vene keele sõnu õppida. Algab uus nädal. Esmaspäeval trenni ei jõua, sest pool 5 suusatamisest tulles oled nii väsinud, et tahaks puhata. Siis tuleb aga hakata õppima, sest homme on kirjanduses raamatu töö(mida pole isegi jõudnud veel läbi lugeda)ning matata,inglis keelt jm vaja õppida. Seega ei jõua õhtul trenni. Teisipäev, samuti 8 h, kolmapäevasteks kontrolltöödeks vaja jälle õppida, ja nii iga päev. Siis reedel klassijuhataja tunnis piinab õpetaja tobedate küsitlustega või on vaja teha järjekordne näidend. Lisaks valikained ja kõik kohustused, mis kaasnevad eksamite ja lõpetamisega, näiteks kutsete vormistamine,lõpualbum.. Tahaks ju teha midagi enda meele järgi ka veel, näiteks oma initsiatiivist klassipulm. Mis te siis arvate nt, miks keegi vabatahtlikult näidendis osaleda ei taha..
Vb ma olen hetkel nii pissed off ja stressis, aga mulle ei meeldi üldse, kuidas kogu see hariduse värk on nii üles bushitud. Ma loodan, et Vaikmaa loeb mu omaloomingu luuletust, mille õps almanahhi panna tahtis, ja saab sarkasmile pihta.
Milleks me õpime?
Milleks õppida?
See kõlab kui Shakespeare suust.
Kas me ise tahame seda?
Kuid ega räägita ju maailmast muust..
Hinded mõõdupuuks on koolieas.
Õpetaja, õpetaja, kes on targim meie seas?
Kas viivad eksamid mind ülikooli?
Jah, vaid tulemustest ma hoolin.
Juurat, majandust või arsti-
ei muu ju raha sisse too.
Tehke äri, siis läeb hästi!
Või abielu rikkuriga loo.
(Mälu järgi taastasin selle praegu ja teine salm on vahepealt puudu-ei tulnud meelde)
Ja ma loodan, et Einpalu ei hakka nii piidriks ja ei käsi meil mingeid uurimistöid teha-see veel puuduks:D Homme on mul arenguvestlus ja ülaltoodu oli seega põhjalikuks ettevalmistuseks:D
Ausalt, ma ootan eksamiperioodi. Aga hetkel ootan rohkem reedet!!;)
Homme kleidiproovi ka:)
Olge vastupidavad,tsau.
see luuletus on jumala almanahhivääriline kindlalt lihtsalt.
ReplyDelete